Leisi Valla Arengukava 2003 - 2012

SISSEJUHATUS

Leisi valla arengu eesmärk on iga elaniku, ettevõtja ja töötaja heaolu tagamine ning elukvaliteedi tõstmine.
Käesolev dokument on kokkulepe eesmärgi saavutamise teedest ehk valitavatest poliitikatest. Dokumendis on toodud arendusprotsesside ajakavad ja ressursid.
Käesolevat dokumenti uuendatakse ja selle elluviimise edukust hinnatakse regulaarselt igal aastal.

Arengukava on koostatud perioodiks 2003-2012
Dokument koosneb järgmistest osadest:
1) vaadeldaval perioodil teostatavad poliitikad ja tegevused
2) vaadeldaval perioodil teostatavad investeeringud
3) arengukava elluviimise rahalised eeldused

Tegevusvaldkonniti  sisaldavad  kaks esimest osa (peatükkides 2 ja 3) paralleelselt konkreetses tegevuskavas. Kolmas osa (peatükk 4) näitab ära vallaeelarve võimalused investeeringute teostamiseks ja ühtlasi seab piirangud valitavate objektide summaarsele mahule.

Praeguses arengukavas vaadeldakse arenguprotsesse kooskõlas vallaeelarve prognoositavate võimalustega. Kuluobjektid on detailsemalt lahti kirjutatud vaid aastateks 2003-2005. Mitmed projektid sõltuvad kaasfinantseerimisest, mille taotlemisel on oluline projekti sisaldumine arengukavas. Valla huvides on arengukavasse sisse kirjutatud kõik perspektiivsed projektid, millele üritatakse taotleda kaasfinantseerimist.

Arengukava koostamise protsessis on osalenud hulk valla elanikke. Arengukava ideede ja eesmärkide püstitamise koosolekud toimusid valla suuremates keskustes – Leisi, Pärsama, Metsküla, Pamma  ja Jõiste piirkonnas. Arengukava projekt oli avaldatud ajalehes “Koduvald”. Projekti töötasid läbi ja tegid ettepanekuid  vallavolikogu liikmed ja komisjonid.

1. ARENGU EELDUSED

Arengukeskkonda mõjutavad tegurid:

Käesoleva arengukavaga hõlmatud ajajärk on Eesti Vabariigile aktiivne periood Euroopa Liitu astumisest esimese kuue liikmeksoleku aastaga. Kuna kõiki riiklikke poliitikaid ja strateegiaid teostatakse omavalitsuse territooriumil, on oluline teadlikkus Euroopa Liidu arengusuundadest ja strateegiatest ning lähtuda nendest oma tegevuse ja eesmärkide kujundamisel.
Kõige üldisemaks eesmärgiks on vähendada elukeskkonna erinevusi EL liikmesriikide ja kohaliku tasandi vahel.

1.1.  Rahvusvahelise koostöö jätkuv arendamine

• Rahvusvahelise koostöö kaudu Leisi valla tutvustamine teistes riikides avatud ja võimalusterohke piirkonnana

• Teiste riikide omavalitsuste kogemustest õppimine ja oma kogemuste tutvustamine

• Rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu valla ees seisvate ülesannete ja probleemide lahendamine

1.2. Ümbritseva infrastruktuuri mõjutamine

• Riigiga koostöös sadamate (Triigi, Soela) arendamine Hiiumaa-Saaremaa vahelise majandusruumi loomiseks

• Riigiga koostöös Rannamaantee mustkatte alla viimise teostamine. Ülejäänud riigiteede osas pidada vajalikuks mustkatte rajamine eelisjärjekorras nendel teelõikudel, kus hoonestus asub vahetult tee ääres.

• Arvutiside võimaluste loomine ja parandamine kogu valla territooriumil
  
1.3. Valla infrastruktuuride jätkuv arendamine

• luua eeldused vallaelanike elustandardi tõusuks ja avalike teenuste vajalikul tasemel ja sobiva hinnaga tagamiseks

• planeeringute koostamisel jälgida säästliku arengu ja loodussõbralikku mõtteviisi propageerimist

• tegeleda aktiivselt valla mainekujundusega, et meelitada valda täiendavaid investeeringuid ja tekiks juurde töökohti

1.4. Rahvaarv, koosseis:

Valla arengut mõjutab eelkõige  tema elanikkond.
Leisi valla elanikkond väheneb aasta aastalt. Elanike arv on viimase seitsme aastaga vähenenud 220 inimese võrra ja viimase kolme aastaga 133 inimese võrra.

Noori, kuni 25 aastaseid inimesi elab  vallas 30,8 % ja üle viiekümneaastaseid inimesi 34,7 % kogu elanikkonnast. Piirkonniti on kõige suurem noorte osakaal ning kõige väiksem üle viiekümneaastaste hulk Pärsama piirkonnas, vastavalt 33,9 % ja 30, 5 %.
Vastupidine olukord on Leisi piirkonnas, kus vastavad protsendid on 27,7 ja 37,4.
Laste sündivus ei ole aastati oluliselt vähenenud.
Rohkem mõjutab demograafilist situatsiooni inimeste vallast mujale elama siirdumine ja ka vanade inimeste surm.

Arengu eelduseks vallas:
• noorte ja tööealiste inimeste  kohale jäämine või tagasitulek. See sõltub suuresti kogu valla arengust ja poliitikast nii kohapeal kui riigis tervikuna.

• jätkuvalt toetada lapsevanemaid lapse sünni korral ühekordse sünnitoetuse maksmisega, mille summa aastatega kasvab

• välja töötada tingimused, millega toetada õpilasi, kes peale kooli lõpetamist pöörduvad koduvalda tagasi

1.5. Kohaliku planeerimise staatus

1) Koostatud valla üldplaneering – 2000.a
2) Jäätmehooldus eeskiri – 2002.a
3) Valla planeerimis-ehitus määrus - 1997.a
4) Valla turismi arengukava – 2002

5) Soela ja Paaste piirkondade üldplaneering 2001.a

6) Ühisveevärgi arengukava - 2004.a

2. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR

2.1. Haridus

• Materiaal-tehnilise baasi efektiivne ja optimaalne ärakasutamine, olemasolevate varade korrastamine.

• Leisi Keskkooli kui valla jätkusuutliku kooli materiaal -tehnilise baasi tänapäevasele tasemele viimine.

• koolieelse alghariduse andmise osutamine Metsküla algkooli ja Pärsama Algkool- Lasteaia baasil. Võimaldada eraomanduslike koolieelsete lasteasutuste arendamist.

• tervisliku ja turvalise õppe- ja töökeskkonna tagamine kõigis valla haridusteenust osutavates asutustes, täites ohutusnõudeid ja päästeteenistuse ettekirjutusi.

• demograafilisest situatsioonist lähtuvalt haridusasutuste klassikomplektide arvu vähendamine.

• Leisi Keskkooli kujundamine  haridus-, kultuuri ja spordikeskuseks, mida on võimalik kasutada kõigil vallaelanikel.

Tegevuskava 2003-2012

1) Leisi Keskkooli kapitaalremondi lõpetamine 2012 aastaks; remondi teostamine tiibade kaupa. Kapitaalremondi I etapi projekt koostada 2004.aastal.

2) Jätkata Pärsama Lasteaia etapiviisilist remonti.

3) Leisi Keskkooli internaadi hoone renoveerimine tänapäevaseks majutusasutuseks, et majutada nii õpilasi kui ka külalisi.

4) Koolide spordibaaside korrastamine
4.1) Leisi staadioni kapitaalremont ja uue jalgpalliväljaku rajamine
4.2) Leisi Keskkooli ujula rekonstrueerimine
4.3) Pallimänguplatside väljaehitamine Pärsama ja Metsküla Algkoolide juurde

5) Õppevahendite ja õppe-materiaalse baasi s.h. infotehnoloogia pidev arendamine ja uuendamine.

6) Rahvusvaheliste projektide koostamine õpilaste ühistegevuseks naabermaadega

7) Koolides abiõpetaja tööle rakendamine tugiõppe korraldamiseks.

8) Laste suviste töö ja puhkelaagrite tegevuse toetamine.

2.2. Kehakultuur ja sport

• Sporditegevuses pöörata enim tähelepanu laste-ja noortespordile, silmas pidades sportimisvõimaluste pakkumist võimalikult suurele osale lastest ja noortest.

* Toetada ja tunnustada kesk - ja vanemaealiste inimeste sportlikke tegevusi.

• Spordi arendustegevuses propageerida kehakultuuri kui tervise tagajat ja vabaaja veetmise vormi.

* Toetada erinevate multifunktsionaalsete tervise- ja matkaradade rajamist Leisi valla eri paigus.

* Soodustada ja toetada väikelaste ja noorte mänguväljakute rajamist Leisis, Pärsamal, Karjas, Metskülas.

• Spordiehitiste ehitamise ja rekonstrueerimise järjekorra koostamisel lähtuda konkreetsete ehitiste kasutamise efektiivsusest s.t. kui suure osa ajast on ehitis aktiivses kasutuses ja kui suur hulk inimesi seda kasutab.

Tegevuskava 2003-2012

1) Uue jõusaali ehitamine ja sisustamine Leisi Keskkoolis.

2) Leisi Keskkooli ujula rekonstrueerimine  - pikemas perioodis.

3) Leisi staadioni remont ja  uue jalgpalliväljaku rajamine.

4) Pärsama, Karja ja Metsküla pallimänguväljakute väljaehitamine

5) Väiksemate külade pallimänguplatside ehitamise toetamine

6) Triigi sadama edasiarendamine noorte piirkondlikuks purjespordikeskuseks

7) Suuremate spordiürituste läbiviimine Leisi vallas, et teadvustada rohkem valda ja võimaldada sportlastel konkurentsis püsida.

8) Jätkata Soela Väina Mängudel osalemist

9) Jätkata saarlaste Saarte Mängudel osalemise toetamist

10) Noorteorganisatsioonide huvitegevuse jaoks võimaldada sobilikud ruumid, vajadusel need remontida

11) Koostada ja osaleda rahvusvahelistes projektides spordiürituste korraldamiseks ning läbiviimiseks.

2.3. Tervishoid

• Tagada kõigile vallaelanikele tervislik elukeskkond ja arstiabi kättesaadavus kogu valla territooriumil

Tegevuskava 2003-2012

1) Muuta koolide õpikeskkond tervislikumaks. Selleks käivitada sihtprojektid: koolimööbel, koolivalgustid, ventilatsioon, rühihäirete preventsioon

2) Teostada narkomaania, alkoholi ja AIDSi ennetustööd, eelkõige õpilaste hulgas

3) Koostöös riigiga võimaldada ravikindlustusega hõlmamata isikute arstiabi

4) Kujundada koostöös perearstiga Leisi Perearstikeskusest tänapäeva tasemel meditsiinilist teenust pakkuva asutuse

5) Toetada hambaravikabineti tegevust, tagamaks teenuse kättesaadavuse valla territooriumil

2.4. Sotsiaalhoolekanne ja tööhõive

Sotsiaalhooldus peab soodustama iga inimese iseseisva toimetuleku võimet ja osalemist ühiskonnaelus, selleks:

• tõhustada ennetustööd valla elanike hulgas ja täiendada regulaarselt abivajajate sotsiaalregistrit

• erilist tähelepanu pöörata laste ja noorte sotsiaalse turvalisuse tagamisega (perekonna materiaalne olukord ei tohi takistada hariduse ja huvihariduse omandamist ning 
• ühiskonnale kasuliku tervikliku isiksuse kasvatamist)

• arendada vanuritele ja puuetega inimestele osutatavaid sotsiaalteenuseid

• arendada täiend-ja ümberõppe võimalusi

• laiendada koduhooldust kõigi abivajajate abistamiseks

• viia tänapäevasele tasemele vanurite hooldekodus osutatava teenuse kvaliteet

Tegevuskava 2003-2012

1) Koostöös riigiga võimaldada tugiõpe kõigile vajajatele

2) Luua kõigis suuremates asulates avatud noortekeskusi, tagamaks noorte vabaaja kvaliteetse sisustamise

3) Leisi Keskkooli juurde luua sotsiaaltöötaja ametikoht, tegelemaks kõigi probleemsete lastega

4) Tagada kõigile lastele põhi- ja huviharidus oma vallas sõltumata perede rahalistest võimalustest

5) Leisi Huvikooli tegevuse jätkamine. Korraldada õpilaste kohtumisi ja laagreid naabermaade (Soome, Rootsi, Läti, Leedu)  kui ka Eesti kooliõpilastega.

6) Kvaliteetse sotsiaalteenuse pakkumiseks vanuritele ja puuetega inimestele soetada valla sotsiaaltöötajatele kaasaegne mahtuniversaaltüüpi sõiduauto.

7) Toetada jätkuvalt vallasisest bussiliiklust ning säilitada firmade poolt käiku pandud liinid.

8) Kaasata eraettevõtlust sotsiaalteenuste osutamisele.

9) Toetada komndat sektorit sotsiaalprobleemide paremal lahendamisel. 

10) Väikelaste arenguks sobiva mängutoa remontimine ja sisustamine Karja mõisahoones.

2.5. Eluaseme tagamine

Tegevuskava 2003-2012

1) Välja ehitada Pärsama Algkool-Lasteaia hoone ühte tiiba uued vanadekodu ruumid koos päevakeskuse teenuse osutamisega  aastaks 2005

2) Endine Karja koolimaja ümber ehitada raskes sotsiaalses olukorras olevatele inimestele odavat eluaset pakkuvaks keskuseks.

3) Karja mõisahoone säilitada munitsipaalomanduses. Võimalusel  luua  (remontida) sinna büroo-, esindusruume või  munitsipaalkorterid.

2.6. Kultuur

• Praktikas teostada idee: Leisi - Põhja-Saaremaa pärl

• Kohalike kultuuritraditsioonide säilitamine ja arendamine

* Toetada külaseltside tegevust külaelu edendamisel

• Valla omanduses olevate kultuurirajatiste viimine tänapäeva nõuetele vastavale tasemele

* Jätkata kino näitamist Leisi Keskkoolis

• Valla territooriumil asuvate kirikuhoonete korrastamise toetamine

• Valla erinevates piirkondades tingimuste loomine kõikidele vanusegruppidele osalemaks soovi korral aktiivselt kohalikus kultuurielus.

* Endine Metsküla Algkooli hoone kujundada ümber piirkondlikuks seltsielukeskuseks

• Suvised kultuuriüritused valla erinevates piirkondades aitavad kaasa turismi arengule, kuid on ka kogu elanikkonna vabaaja sisustamisel olulised.

• Süvamuusika kontserdid Karja kirikus või kultuurimajas on kultuurilise kui ka hariva väärtusega.

Tegevuskava 2003-2012

1) Leisi Keskkooli juurde avatud noortekeskuse loomine.

2) Pensionäride piirkondlikele klubidele ruumide võimaldamine.

3) Pärsama Kultuurimaja renoveerimine.

4) Karja mõisahoone remondi lõpetamine.

5) Metsküla raamatukogu üleviimine Metsküla koolihoonesse.

6) Interneti püsiühenduste loomine suuremates asulates.

7) Luua tingimused  suviste vabaõhuürituste toimumiseks nii Leisis kui tervikuna vallas.

8) Ajaloolisuse ja kultuuripärandiga seotud paikade ning sündmuste tähtsustamine (vallast pärit kuulsate inimeste tutvustamine ja  väärtustamine, ajalooliselt tähtsate paikade väärtustamine).

9) Valla head mainet kujundavate kultuuriürituste toetamine.

10) Kirikuhoonete remondi jätkuv toetamine.

11) Jätkata valla ajalehe tasuta väljaandmist.

2.7. Majandus

Majanduse arengu eelduseks on heal tasemel haridus, sotsiaal, kultuuri, spordi ja tervishoiu olukord vallas.

Üldplaneeringus ettenähtud puhke- ja ehituspiirkondade arendamine on eelduseks noorema ning tööjõulise elanikkonna  juurdevooluks valda.

Propageerida valda kui puhta elukeskkonnaga, turvalist ja omanäolist piirkonda.
Kujundada vallast parim koht töövõime taastamiseks.

Propageerida hariduse omandamist töökohtade loomise eeldusena.
Infrastruktuuri areng soodustab ettevõtluse arengut - investeeringud teede  võrgustiku ja side varustuse parendamiseks.

Valla paindlik koostöö ettevõtjatega. Võimalusel ja vajadusel rajada ühisettevõtteid, koostada ühisprojekte.

2.7.1. Turism

• Eesmärgiks on valla turismi objektide ja ettevõtjate kohta info levitamine väljapoole valda ja ka riiki.

• Soodustada turismi toetavaid tegevusi läbi kultuuri- ja spordiürituste.

• Soodustada loodus-, kultuuripärandi- , ajaloo temaatilisi turismitooteid.

• Leida võimalusi toodete arendamiseks, mis aitavad pikendada turismihooaega.

• Koostada rahastamisprojekte valla turismiobjekte korrastamiseks ja ka rajamiseks.

• Osaleda turismiettevõtjatega ühistes projektides toodete arendamiseks ja parendamiseks.

Tegevuskava 2003-2013

1) Angla tuulikuid remontida ning üks nendest viia töökorda kui turismi atraktsioon. Vajadusel ja võimalusel ehitada lisaks uus tuulik.

2) Purtsa maalinn tähistada , rajada matkarajad ning avada vaateid ümbrusele. Matkarada ühendada Pamma liivaluidetega. Tähelepanu pöörata Jüriöö ületõusu viimase kantsi allutamise 660 aastapäevale (2004.a.)

3) Toetada  jalgratta või jalgsi matkade marsruuti, mis hõlmaks Triigi sadamat, Leisi alevikku, Angla tuulikut, Karja vana surnuaeda, Karja kirikut, Õeste küla, Hiievälja küla ning tagasi Triiki. Marsruut lülitada siseriiklikesse turismikettidesse.

4) Kujundada läbi planeeringute ja ehitustegevuse Leisi alevikust valla turismi tõmbekeskus (jätkata ideeprojekti Roheline Leisi) – rajada jalgratta teed, korrastada bussipeatus, määrata ehitusstiilid ning soovituslikud materjalid.

5) Kaaluda aleviku keskuses oleva tühja maa-ala (oü Macrose kinnistu ärimaana) valla  arengu otstarbeks tagasi omandamist.

6) Välja ehitada Jõistes mereäärse “Valla” maaüksusel avalik rand.

7) Toetada  turismiettevõtte rajamist, kuhu saaks majutada 20-30 inimest ning võimaldaks läbi viia väiksemaid konverentse ja koolitusi – idee võiks olla ka kontekstis Leisi vabaaja keskusega.

8) Toetada ühisprojekte, mis hõlmavad turismimarsruute ühenduses Hiiumaa  ja mandriga.

9) Toetada kirikute, kui muinsuskaitseliste väärtuste korrastamist – nii Karja, Leisi kui  Metsküla.

10) Osaleda valda tutvustavatel olulistel turismimessidel.

11) Täiendada ja uuendada valla interneti kodulehekülge.

2.7.2. Põllumajandus

Leisi vallas on registreeritud 205 loomakasvatusfarmi, neist 29-st turustatakse piima.
Aastal 2000 tegeles piima tootmisega 121 farmi. Üle 100 lüpsilehma on ainult ühes ettevõttes – osaühingus Karja.
Piimatootmistalude arv on vähenenud seoses suurte investeerimisvajadustega ning tootjate vananemisega.
Vallas on üks seakasvatusfarm, kus peetakse 4095 siga. Hobusekasvatusega tegeleb üks farm Luulupe külas.

• Toetada maamajandusliku hariduse omandamist ja täiendamist valla elanikel, kes omavad  põllumajandussaaduste tootmiseks ja turustamiseks vajalike eeldusi või ressursse – maa, tehnika, talu, organisatsioon jne.

• Toetada talunike täiendkoolitust ja võimaldada vajadusel  nõustamist.

• Soovitada arendada klassikaliste põllumajandustootmiste  kõrval alternatiiv-alasid, ravimtaimede kasvatus, mesindus, marjakasvatus jne.

• Keskkonnasäästliku majandamise propageerimiseks leida ning määratleda vallas mahepõllumajandusliku tootmise piirkonnad ( näiteks Viira- Õeste külad).

3. TEHNILINE  INFRASTRUKTUUR

3.1. Maakasutus

Valla üldpinnast on 22 % haritava maa all ja 64 % metsamaa all.
Haritava maa kasutamine on aktiivsem põllumajandusühistute keskuste ja suurtalude ümbruses. Vallas on kaks põllumajanduslikku osaühingut, kes kasutavad maad põhiliselt ajutise maakasutusõiguse või rendilepingute alusel. Maakasutajatest väärivad märkimist veel 4-5 suuremat talu. Väärtuslikke põllumajandusmaid kasutamata ei ole

Iseloomulik on suur metsasuse osakaal valla üldpinnast. Koos vabade metsamaade erastamise protsessiga on riik hakanud moodustama oma maareservi. Käesolevaks ajaks on otsustatud 682 ha metsamaa (23 maatükki) riigi omandisse jätmiseks. Saare maavanem on andnud loa ca 600 ha metsamaa erastamiseks ja ca 500 ha põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmiseks. Samal ajal ülejäänu vaba olev metsamaa ca 2900 ha ulatuses ja põllumajandusmaa ca 400 ha ulatuses
jäetakse ilmselt riigi maareservi. Samuti on riigi maareservi otsustatud jätta ka vabu elamumaid, millised olid valla üldplaneeringu järgi ette nähtud erastamiseks noortele peredele. Kuigi riigi maareserv saab määratletud, ei leia see nii pea aktiivset kasutamist.

Maareformi hetkeseis

Seisuga 01.10.2003. a. on Leisi vallast riigi maakatastris registreeritud 3439 katastriüksust pindalaga 25 598,8 ha, mis moodustab 73,5 % valla maafondist. Saare maakonna keskmine on 64,8 % . Arhiivi on üle antud 80 % vara tagastamise toimikutest.

Kõikidest maa tagastamise taotlustest (ca 17000 ha) on 01.10.2003. a. seisuga lahendatud (on olemas maa tagastamise korraldus) ca 15500 ha ulatuses, s.o. ca 90 % kogu taotlustest.
Maade ostueesõigusega erastamiseks oli esitatud 490 avaldust, millest on veel lahendamata 50 tk (10 %).
Kokkuvõttes on vallas olemas ressurss (spetsialistid, kaardimaterjal, arvutiprogramm ja muu vajalik) maareformi lõpetamiseks. Ka maamõõtjate poolest on ressurss selleks olemas. Üldjuhul sõltub palju maa saaja aktiivsusest.

Töömahukas on munitsipaalmaade vormistamine. Valla maaomandi vormistamine on reaalne lõpetada kahe aasta jooksul, seda  juhul, kui valla eelarves nähakse ette nende tööde rahastamine vähemalt senises ulatuses (25 000 krooni aastas).

Riigil on kindlasti probleem, mida teha reformimata üle 7 tuhande ha jätkuvalt riigi omandisse jääva maaga. Selle maa puhul on tegemist kahtlemata kõige väheväärtuslikuma maaga vallas. Maareformi lõppedes peaks maaomandi struktuur moodustuma järgmiselt: eraomand 60 %, riigi omand 39 %, munitsipaalomand 1 %.

   Seisuga 01. 07. 2008. a on maakatastrisse kantud 87% valla territooriumist. Reformimata on veel ca 4500 ha maad, mis on enamus riigi maareservi jäetav maa. Oleme määratlenud riigi omandisse jäetava maa tsiviilkäibesse vormistamise pingerea: I järjekorras elamuehituseks sobivad maad, II järjekorras põllumajandusliku otstarbega maad ja III järjekorras kõik ülejäänud maad.

   Muu hulgas on veel tagastada ca 25 ha maad (5 maaüksust) ja ostueesõigusega erastada ca 10 ha maad (7 maaüksust), sundhoonestusõigus seatakse 7-le maatükile. Korraldada on veel vabade põllumaade kasutusvaldusse andmine ca 300 ha maale.

    Munitsipaalomandisse on veel vormistada üksikud sotsiaalmaad ja valla arenguks vajalikud maad. 2008. a lõpuks saab katastrisse vormistatud kõik valla teede alused maad, kokku ca 140 ha ulatuses.

Munitsipaalmaa

Leisi valla üldplaneeringus nähakse ette järgmiste valla arenguks ja ülesannete täitmiseks vajalike maade munitsipaalomandisse andmist:

• Metsküla kruusakarjääri maa (kruus on vajalik kohalike teede remondiks).

• Köögiviljamaad: Leisi alevikus ca 1 ha, Karja külas ca 10,5 ha Pärsama külas ca 10 ha Aru külas ca 1,5 ha. Tegemist on paljukorterilistes elamutes elavatele inimestele  
• reserveeritud maaga, mis on ette nähtud nende maakasutusvajaduste rahuldamiseks. Osaliselt reserveeritavast maast on juba sihtotstarbelises kasutuses.

• Loomade matmispaik Räägi külas suurusega ca 0,4 ha.

Tegevuskava 2003-2013

1. Viia maareform lõpule maade munitsipaliseerimise osas (ülesande täitmiseks on munitsipaalmaade mõõdistamise jaoks vaja kahel järgneval aastal raha 25-30 tuh krooni 
mõlemal aastal):

1.1. Valla omandisse kuuluvate hoonete teenindusmaade osas 2004.a. lõpuks.

1.2. Sotsiaalmaade osas 2004.a. lõpuks.

1.3. Valla arenguks vajalike maade  osas 2005.a. lõpuks.

1.4. Kohalike teede aluste maade osas 2005.a. lõpuks.

2. Korrastada halduspiir Mustjala vallaga 2004.a. I poolaasta jooksul.

3.2. Teed ja tänavad

Leisi vallale on iseloomulik arenenud teedevõrk, samal ajal teeb muret teede halb olukord. Teedevõrk rahuldab praeguse vajadusi, eesmärk on säilitada olemasolev.

Käesolevaks ajaks on vald ära määratlenud valla omandisse jäävad teed. Käesoleva aasta lõpuks valmib kohalike teede register. Kohalike teid on vallal 110 erinevat nimetust kogupikkusega ca 165 km, sellest kruuskattega ca 156 km, mustkattega ca 4 km ja pinnasteid ca 5 km. Kohalike teede registri koostamisel inventariseeritakse ka kõik autoga sõidetavad üle 50 m pikkused era- ja metskonna teed. Erateid on vallas ca 127 km ja metskonna teid ca 40 km.
Teeregistritööde käigus antakse ka kohalike teede ja tänavate seisukorra hinnang. Hinnang on aluseks valla teehoiukava koostamiseks.

  2003. aastal valminud valla kohalike teede registri andmetel on valla omandis kokku 161 km teid, millest tolmuvaba kattega on 7,8 km ja kruuskattega 143 km, ülejäänud on pinnasteed. Lisaks on 27 km erateedele sõlmitud tee avaliku kasutamise lepingud, millega on vald võtnud kohustuse nende teede hoiuks. 
   2007. a teostatud teedevõrgu seisundi analüüsi andmetel on 78 % mustkattega teedest heas või väga heas seisukorras. Nende iga-aastane hooldus ei ole eriti kulukas. 1,2 km mustkattega teid (enamus Pärsama mustkatteid ja Karja tänav Leisi alevikus) on sellises seisundis, et kiiremas korras tuleb päevakorda võtta pindamine, sest selle tööga hilinemisel võib tee remont minna oluliselt kallimaks. Kruuskattega teede osas on 35% heas või väga heas seisukorras, need vajavad hööveldamist 2 korda aastas, samuti regulaarset teepeenarde niitmist. Kogu tee ulatuses vajab uut kulumiskihti 21% kruusateedest. Ülejäänud teed on küll rahuldavas seisus, kuid vajavad remonti kruusa osalise lisamisega. Samuti näeb teedevõrgu seisundi analüüsist tulenev lähiaastate tegevuskava ette jõudumööda viia mustkatte alla ca 10 km kruusateid, mis tekitavad tolmuprobleeme enam kui sajale majapidamisele. Samuti on lähiaastatel vaja likvideerida väga halvad teelõigud ca 13 km ulatuses, millest enamus on Pöitse-Pikassoo piirkonnas asuvad metsateed.
Iga-aastase teehoiukava koostamisel tuleb tegeleda kõigi eelpool nimetatud töölõikudega

Tegevuskava 2003-2013

1) Kohalike teede teeregistri pidamine.

2) Kohalike teede registri valmimisel koostada kohalike teede teehoiukava. Teehoiukava koostamisel lähtuda teede inventariseerimise käigus teostatud teede seisundi analüüsist.

3) Koostada Leisi aleviku tänavate ja haljastuse planeering.

4) Kasutada teedehoiuks tagatud riigipoolne rahastamine teede kapitaalremondiks ja investeeringuteks. Vallapoolse täiendava rahastamisega katta teede hooldustööde kulu.

5) Teede ja tänavate äärte hooldusele kaasata tee maaga piirnevate kinnistute omanikud.

6) Valla teede ja tänavate tiheasustusega lõikudel mustkatte rajamine.

7) Enamkasutatavatele eraomandis olevatele teedele ja tänavatele avaliku kasutuse kehtestamine. Probleem on eriti Leisi alevikus ja kallasradadele suubuvatel teedel.

8) Teede väiksema kandevõimega perioodidel jätkata teede hooajalist sulgemist raskevedudele (metsavedu).

9) Täiendada valla teede ja tänavate varustatust teeviitade ja turismialase infoga.

10) Otsida võimalusi olemasolevate kruusavarude purustamiseks.

11) Kõik valla teed, ka väiksema liikluskoormusega, vajavad aastas vähemalt 2 korda hööveldamist.

12) Kruusavarude ammendumisel Metsküla kruuskarjääris, otsida võimalusi selles piirkonnas täiendavate varude kasutuselevõtmiseks.Selleks sobiva maa ostmise või vahetamise teel,taotleda riigilt selleks vahetusmaad.

13) Leisi aleviku Kalda tänava pikenduse (ühendus Mere tänavaga) projekteerimine ja väljaehitamine

3.3. Elamumajandus

Leisi vallas on valdavalt ühepereelamud ja talutüüpi elamud. Kuues suuremas asunduses või külas on kahekorruselised, kuni 16-korteriga korterelamud, kokku 183 korteriga. Selge suund elamuehituses on ühepereelamute rajamisele.

Eesmärgid:
• Heakorrastatud ja mugavad pere- ja kortermajad.

Tegevuskava 2003-2013

• läbi elatustaseme tõusu renoveeritakse ja korrastatakse pereelamud
• tühjaksjäänud elamud rekonstrueeritakse suvekodudeks
• kortermajades moodustada korteriühistud, kes korraldavad hoonete renoveerimist
• soovitame Saaremaale omase ehitusstiili rakendamist uusehitustes
• kaasfinantseerida laste mänguväljakute rajamist asulates

3.4. Soojamajandus

Vallas on jäänud osalisele tsentraalküttele kaks asulat – Leisis suurim tarbija keskkoolihoone, mis eeldab keskkütte olemasolu ja Pärsamal kortermajad, milledele oleks alternatiiv lokaalküte. Tsentraalkütte säilitamine oleks keskkonnasõbralikum.

Eesmärk:
• Ökonoomsed ja turvalised küttesüsteemid.

Tegevuskava 2003-2013

• katlamajade rekonstrueerimine
• katelde asendamine kaasaegsete ja ökonoomsetega
• soojustrasside väljavahetamine või täiendav isoleerimine
• koostada Leisi KK hoone ja Pärsama Algkool-lasteaia hoone kohta energiaaudit energiasäästu tagamiseks

3.5. Ühisveevärk ja kanalisatsioon

Leisi vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga haaratud 4 asundust:   Leisi alevik, Karja asula, Pärsama asula, Veske küla.
Need on välja ehitatud praktiliselt kõik 70-ndatel aastatel tolleaegse puuduliku ehituskvaliteediga, mille tõttu esinevad pidevad veelekked ja on reaalne oht reovee imbumiseks pinnasesse.

Eesmärk:
• Korraliku veevärgi ja kanalisatsiooniga asulad.

Tegevuskava 2003-2013

1. etapina teostada 2003 aastal Pärsama veehaarde ja jaotusvõrgu renoveerimine koos veetöötlusseadmete paigaldamisega.  

2. etapina rekonstrueerida Leisi, Karja, Veske vee- ja kanalisatsioonirajatised.

Võimalik on see ellu viia ISPA /  CF rahastamisprojekti raames ühiselt
Saaremaa  väikeasulates aastatel 2005 …2007.a.
Rahastamistaotlus on esitatud.
Eelkalkulatsioonid esitatud lisas.

3) Leisi aleviku keskusesse vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamine

4) Tulevikus selgitada vajadus puhkekülade ühisveevärgi arendamiseks.

5) Reovee vastuvõtupurglate väljaehitamine Leisi ja Pärsama puhastite juurde samaaegselt 2. etapi töödega

Lähtuvalt seadusest ja ISPA projektide elluviimise tingimustest, tuleb algatada Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamine veel 2003. aastal.

3.6. Side

Leisi vallas on telefoni- ja andmeside hetkel lahendatud analoogvõrgu ja raadiosaatja-telefonidega. Arengu eelduseks olev optiline kaabliring läbib valla territooriumi Soelast Ratlani.

Eesmärk:
• Heakvaliteediline ja kättesaadav andmeside kogu valla territooriumil

Tegevuskava 2003-2013

• Ühendada optilise kaabliringiga kõik valla telefonijaamad enne 2010 aastat
• Parandada mobiilside leviala Pammana poolsaare – Metsküla – Asuka piirkonnas
• Interneti püsiühenduse väljaehitamine Pärsama, Karja ja Metsküla piirkondades

3.7. Elekter ja tänavavalgustus

Leisi vallas toimub peamiselt elektrivõrkude rekonstrueerimine, mille käigus paljasjuhtmed asendatakse maakaabli või isoleeritud õhuliiniga. Võrkude rekonstrueerimisel 
arvestatakse ümber jaotusliinide pikkused vältimaks pingete kõikumisi. Tootmispiirkonnad on varustatud piisavate võrkude ja võimsustega.

Eesmärk:
• Kogu valla territooriumil elanikele vastuvõetava kvaliteediga elektrivarustuse     tagamine. Eluväärsema ja turvalisema keskkonna tagamine külades.

Tegevuskava 2003-2013

• Taotleda külades elektrivõrkude rekonstrueerimise jätkamist
• Taotleda tekkivate puhkekülades elektrivarustuse väljaehitamist valla poolt koostatud planeeringute alusel
• Koos elektrivõrkude rekonstrueerimisega külades alustada külapiirkondades tänavavalgustuse väljaehitamist valla vahenditega (3 kuni 5 valgustuspunkti küla kohta)

3.8. Jäätmemajandus

Säästva arengu seisukohalt on oluline jäätmete tekke vähendamine ning jäätmete suunamine taaskasutusse. Jätkuvalt arendada sorteeritud jäätmete kogumist. Vallas on 
käivitatud korraldatud olmejäätmevedu, millega on ühinenud vallaasutused, ettevõtted ja kortermajade piirkonnad.

Eesmärk:
• Puhta elukeskkonna ja loodusega vald.

Tegevuskava 2003-2013

• laiendada korraldatud olmejäätmevedu ka hajaasustusküladesse ja tekkivatesse puhkeküladesse
• propageerida jäätmete sorteerimist ja luua võimalused jäätmete liigiti kogumiseks
• nõuda jäätmefirmalt sorteeritud jäätmete äraveo parandamist
• sulgeda ja heakorrastada Pärsama prügila   2004 a.
• sulgeda ja heakorrastada  Karja prügila       2006 a.
• jätkata ohtlike jäätmete vastuvõtmist vallas
• toetada koristustalgute korraldamist randades, teeäärtes, parkides
• nõuda turismitalude ja majutuskohtade litsentseerimisel ning uute suvilate kasutuselevõtul omanikelt jäätmekäitluslepinguid
• leida lahendusi vanade lagunevate tootmishoonete lammutamiseks
• jätkata heakorrakonkursside korraldamist
• finantseerida küladesse prügikastide soetamist tingimusel, et küla sõlmib prügiveolepingu jäätmefirmaga. *koostöös teiste omavalitsustega ja jäätmekäitlusettevõtetega organiseerida ohtlike jäätmete ja elektroonikaromude kogumisringe