Karis linna omavalitsus hõlmab 9000 elanikuga maa-ala Mustio (Mustjõe) jõe orus. Linn on kakskeelne nagu ta nimigi – rootsi ja soome keelne. Rootsi keelt kõnelevat elanikkonda on linnas ca 65 %.

Karis linn asub ajalooliselt kujunenud teede ristumispunktis – ida poolt tuleb tee Espoost ja Helsingist, lõunasse suundub tee Tammisaari ja Hangösse, läände jäävad Salo ja Turu linn. Karis on uhke oma ajaloolise ja kultuuripärandi üle. Oma asukoha tõttu läbisid paikkonda 19.sajandil vene tsaarid oma puhkeretkedel. Teekond sai nimetuse “kuningatee”, mida linn kasutab praegusajal oma turismi arenduse magnetina. Tuleviku arengutes näeb Karis linn end kõrgetasemelise hariduse ning loodussõbraliku elamispaigana, olles selle teenuse pakkuja Espoo ja Helsingi linnadele. Karjaas on 4 päevakooli, 2 rahvakooli, ametikool ning täiskasvanute täiend-ümberõpekeskus. Karis asub vähem kui tunni tee kaugusel Helsingist.

Sõprusvalla leping sõlmiti 1990.aastal. Tihedalt on arenenud kultuurialased sidemed. Omavahel suhtlevad ka koolid ning vahetatakse ametlike delegatsioone. Seoses Euroopa Liiduga koostatakse ühiseid arengu projekte turismi, planeerimise ning kultuuri valdkondades.

Tänu sõprussuhetele Karis linnaga on Leisi vallal võimalik suhelda ka Karis linna teiste sõruspartneritega Rootsis (Alingsas) ning Norras (Skedsmo), osaleda sealsetel Põhjamaade päevadel.